Kuigi hetkel juba stardist möödas 48 h, kuid kes see öösel ikka väga viitsib kribada või siis järgneval päeval pärast pikka rõõmu autopuldis olemist.
Kuid kiirelt kokku võttes.
Rendipill (Renault Trafic) osutus päris heaks. Nii pagasiruumi, kui juhtimismugavuse poolest. Puuduseks võib pidada tolle istmeid. Kuid see võib tulla sellest, et kribaja sai ainult istuda eesistmetel.
Laevas õnneks oli lastenurk, kus siis lapsed avastasid enda jaoks vastavalt vanusel, kas pallimere või rallisõidumängu. "Piloodid" küll püüdsid tukastada, kuid peale silmade kinni panemise ja magamisest unistamise seal midagi välja ei tulnud. Võibolla tuli see sellest, et külili keerati just lastenurgas eneses. Kohe, kui sõitu olime alustanud jäid väiksed magama, v.a. Tobias, kes siis oli ka paigaldatud esistmele. Seega, pidi olema asjalik ja juhtidega jututeemat hoidma. Kahjuks noorimale ekipaazi liikmele midagi ei meeldinud ja ta informeeris sellest ka teisi kaasliiklejaid ja nii oma 1,5 h. Õnneks jaks rauges ja edasi läks natuke rahulikumalt. Kuigi mingil määral kehtis reegel, kus üks lõpetas, siis teine alustas.
Tee ise oli hästi korralik. Temperatuur kõikus terve tee läbides. Kõike külmem oli teekonna keskel 23 kraadi. Kohale jõudes ainult 11. Viimased 150 km olid päris rasked, kuid 840 km läbiti umbes 11 tunniga, millest siis tunnike kulus värskenduspauside peale. Jääme ootama tagasisõitu
Broneeringus lubati majja saada alles kella 18:00 st, kuid meie tegime oma uue koduga tutvust juba peale kiiret läbirääkimist kell 12:00. Kohe alguses läksid mäele rookied Guta ja Richard. Teised tegid tutvust sulepadjaga (Oll kahteb küll sulgede olemasolule, kuid pole veel lähemalt uurinud, et täpsemat diagnoosi panna) .
